Tänaseks lugemisklubi kohtumiseks valitud raamatuks oli Maarja Kangro "Ahvid ja solidaarsus". Tegemist on Leelo Tungla lapsega ja peamiselt luulekogudega tuntuks saanud kirjaniku kõige populaarsema novellikoguga, raamatu illustratsioonid on teinud tema õde. Viiest klubilisest ühele raamat ei meeldinud, kahjuks tuleb tõdeda, et see olin jällegi mina, kõige pretensioonikam lugeja üldse. :) Iseenesest läks raamat küll kiiresti edasi, aga kuna minu ootused olid ilmselt liiga kõrged, siis ikkagi pettusin. Nagu meil täna sellest ka juttu tuli, siis ehk võiks Maarja Kangro proovida kätt luuletuste ja novellide asemel hoopis täispika romaani kirjutamisega, potentsiaali ju on ja geenid mängivad kindlasti ka tugevat rolli. Nagu juba vanad eestlased ütlesid, siis veri on ju see, mis rähnipoja puu otsa viib. Kokkuvõttes jälle selline raamat, mille kohta ei oskagi midagi erilist öelda, ainult kas meeldib või ei meeldi. Seevastu meie lugemisklubi kohta saan jällegi ainult positiivseid sõnu öelda, fantastiline ja natuke segane seltskond, aga alati peale meie kogunemist koju jõudes on emotsioonid laes ja tuju väga hea. Loodan, et me jätkame sellega veel väga pikalt. :)