Uskumatult tobeda pealkirja all varjab ennast päris meeldiv film, mis räägib loo 28-aastasest Meganist, kes peale keskkooli vilistlasõhtut saab aru, et tema pealtnäha meeldivas ja ilusas elus on midagi nagu natukene valesti. Hoolimata sellest, et ta on endiselt koos oma keskkooliaegse kallimaga, on kõik teised sõbrad ja tuttavad ümberringi täiskasvanuks saanud, loonud oma pere ja leidnud maailmas oma kindla koha ning Megan tunneb, et tal ei ole kogu selle seltskonnaga peale keskkoolimälestuste enam mingit seost ega ühist pidepunkti. Megan võtab oma suhtes ja töös elava reklaamsildina!!! aja maha ning läheb nädalaks ajaks lihtsalt kaugemale, et otsustada, mida oma eluga peale hakata. Selle seikluse käigus kohtub ta 16-aastase Annikaga, kelle ema on pere maha jätnud ning samuti Annika natuke tahumatu isaga, kelles ta tunneb ära selle inimese, kellega tahaks kahekesi koos elus edasi minna.
Keira Knightley on üks sellistest nimedest, kelle puhul tavaliselt filmides pettuma ei pea, ilmselgelt oskab ta endale sobivaid süžeid valida. Film on igati armas nagu Keira isegi, kuid tema naeratus siiski kohati kuidagi väga võlts ja üks asi, mida ma muidu kellelgi ei soovitaks, aga temal oleks seda igati mõistlik teha - oma büsti vähemalt kergelt suurendada lasta, et kleidid näeksid välja nagu oleksid need ikka naisterahva seljas, mitte nagu riidepuul.
Keira Knightley on üks sellistest nimedest, kelle puhul tavaliselt filmides pettuma ei pea, ilmselgelt oskab ta endale sobivaid süžeid valida. Film on igati armas nagu Keira isegi, kuid tema naeratus siiski kohati kuidagi väga võlts ja üks asi, mida ma muidu kellelgi ei soovitaks, aga temal oleks seda igati mõistlik teha - oma büsti vähemalt kergelt suurendada lasta, et kleidid näeksid välja nagu oleksid need ikka naisterahva seljas, mitte nagu riidepuul.