Kui blogi tutvustuses sai juba mainitud Tallinna Keskraamatukogu igakuist Lugemisklubi, siis räägiks sellest nüüd natuke lähemalt.
Meie eelmine kokkusaamine toimus 16.09.14 ja arutluse all olid ülalmainitud raamatud. Alguses valisime küll ainult Woolfi, kuid siis saime teada, et Cunninghami raamat on kirjutatud just "Proua Dalloway" põhjal, seega valisime lugemiseks kaks raamatut korraga.
"Proua Dalloway" oli minu jaoks väga raske lugemine, kuigi raamatut ennast pole ollagi, oli selle läbimine tõeliselt pikk ja piinarikas protsess. Kaalusime mõne Woolfi raamatu lugemist pikalt ja kahjuks kujunes sellest lõpuks suur pettumus. Tekkis ainult küsimus, et kas kõik ta raamatud on nii melanhoolsed ja pessimistlikud. Kahjuks hetkel ei ole erilist tahtmist mõnda tema teist teost kätte võtta, ehk kunagi hiljem. Järgnevalt mõned näited sellest melanhooliast: "Armastus teeb üksildaseks."; "Ka armastus hävitas. Laastas kõik, mis oli ilus, kõik, mis oli ehtne."; "Seesugusesse maailma ei tohi lapsi sigitada. Ei tohi põlistada kannatusi ega jätkata himurate loomade sugu, kel pole püsivaid tundmusi, on ainult tujud ja edevus, mis neid vintsutavad." Kokkuvõttes masendav lugu masendava elulooga autorilt.
"Tunnid" möödusid kuidagi kergemalt, olgugi et peale "Proua Dalloway" lugemist ei suutnud ma ka seda raamatut enda jaoks eriti meeldivaks mõelda. Aga selle süžee ja stiil olid märksa paremad ja raamatu lõpp tuli minu jaoks vägagi ootamatult, sest ma ei pannud varem tähelegi, et kolm süžeeliini jooksevad üksteisega lõpuks kokku. Mina eeldasin, et need ongi lihtsalt kolm eraldiseisvat lugu. Iseenesest hea lugemine ja huvitav oleks selle põhjal tehtud filmi uuesti vaadata.
Meie eelmine kokkusaamine toimus 16.09.14 ja arutluse all olid ülalmainitud raamatud. Alguses valisime küll ainult Woolfi, kuid siis saime teada, et Cunninghami raamat on kirjutatud just "Proua Dalloway" põhjal, seega valisime lugemiseks kaks raamatut korraga.
"Proua Dalloway" oli minu jaoks väga raske lugemine, kuigi raamatut ennast pole ollagi, oli selle läbimine tõeliselt pikk ja piinarikas protsess. Kaalusime mõne Woolfi raamatu lugemist pikalt ja kahjuks kujunes sellest lõpuks suur pettumus. Tekkis ainult küsimus, et kas kõik ta raamatud on nii melanhoolsed ja pessimistlikud. Kahjuks hetkel ei ole erilist tahtmist mõnda tema teist teost kätte võtta, ehk kunagi hiljem. Järgnevalt mõned näited sellest melanhooliast: "Armastus teeb üksildaseks."; "Ka armastus hävitas. Laastas kõik, mis oli ilus, kõik, mis oli ehtne."; "Seesugusesse maailma ei tohi lapsi sigitada. Ei tohi põlistada kannatusi ega jätkata himurate loomade sugu, kel pole püsivaid tundmusi, on ainult tujud ja edevus, mis neid vintsutavad." Kokkuvõttes masendav lugu masendava elulooga autorilt.
"Tunnid" möödusid kuidagi kergemalt, olgugi et peale "Proua Dalloway" lugemist ei suutnud ma ka seda raamatut enda jaoks eriti meeldivaks mõelda. Aga selle süžee ja stiil olid märksa paremad ja raamatu lõpp tuli minu jaoks vägagi ootamatult, sest ma ei pannud varem tähelegi, et kolm süžeeliini jooksevad üksteisega lõpuks kokku. Mina eeldasin, et need ongi lihtsalt kolm eraldiseisvat lugu. Iseenesest hea lugemine ja huvitav oleks selle põhjal tehtud filmi uuesti vaadata.