Olgugi, et "Eeslinna" on raamatu kirjelduses nimetatud eraldiseisvaks järjeks, siis mina isiklikult eelistan ja soovitaksin ka teistel lugejatel alustada ikkagi "Ujujast" ja siis juba edasi "Eeslinna" juurde minna. Kuigi "Eeslinnas" meenutatakse osaliselt ka "Ujuja" tegevustikku, nii et umbes aasta tagasi loetud raamatu süžee tuli täitsa tuttav ette, seega võib seda muidugi eraldiseisvalt ka lugeda. Ideaalis oleks muidugi tore kui saaks kõik kolm raamatut järjest läbi lugeda, aga triloogia kolmanda eestikeelse osa ilmumiseni läheb ilmselt veel natuke aega.
Mõlemad raamatud algavad sarnaselt selle poolest, et esimesed 50 lehekülge on suhteliselt segased ja tegelasi on korraga päris palju, aga edasi lugedes ei saa raamatuid enam üldse käest ära panna enne kui lõpp käes. Kui aga konkreetselt "Eeslinnast" kirjutada, siis läbivaks teemaks on praegu vägagi populaarne pagulaste teema ja Süüria enesetaputerroristid, kes leiavad, et märtrisurm võrdub neile osaks langenud õnnega ning Süüria võitlejatel on imeline elu. "Eeslinna" üheks peategelaseks on nagu "Ujujaski" Klara Walldeen, kes töötab ühes salapärases uurimisinstituudis nimega King's Centre for Human Rights Studies. Teiseks peamiseks tegelaseks on seekordses raamatus aga Yasmine Ajam, pagulane, kes üritab leida oma islamistiks pööranud ja väidetavalt surnud venda. Peategelaste teed ristuvad ja edasi peate juba ise lugema, mis saab ja millega raamat lõppeb, sest kõige põnevamaid kohti ei saa ju ette ära rääkida. Pean aga ikka ja jälle tõdema, et nii häid krimikirjanikke kui tuleb Skandinaaviast ja eriti Rootsist, mujalt tõesti ei leia.
Üks asi, mis mind isiklikult läbi raamatu häiris, oli see, et kõik ilmselt araabiakeelsed ja ka inglisekeelsed väljendid on jäetud tõlkimata. Inglise keelega on minul küll lihtne, aga araabiakeelsete väljenditega tekkis küll suuri raskusi, sest nii mõnegi lause sisu jäi tänu sellele täiesti arusaamatuks. Ma siiski leian, et kui tõlgitakse raamatut, siis võiks ikka terve raamatu ära tõlkida, seda enam, et neid kursiivis sõnu ja lausekatkeid oli läbi raamatu ikka massiliselt.
Kirjastus: Varrak
Ilmumisaasta: 2016
Mõlemad raamatud algavad sarnaselt selle poolest, et esimesed 50 lehekülge on suhteliselt segased ja tegelasi on korraga päris palju, aga edasi lugedes ei saa raamatuid enam üldse käest ära panna enne kui lõpp käes. Kui aga konkreetselt "Eeslinnast" kirjutada, siis läbivaks teemaks on praegu vägagi populaarne pagulaste teema ja Süüria enesetaputerroristid, kes leiavad, et märtrisurm võrdub neile osaks langenud õnnega ning Süüria võitlejatel on imeline elu. "Eeslinna" üheks peategelaseks on nagu "Ujujaski" Klara Walldeen, kes töötab ühes salapärases uurimisinstituudis nimega King's Centre for Human Rights Studies. Teiseks peamiseks tegelaseks on seekordses raamatus aga Yasmine Ajam, pagulane, kes üritab leida oma islamistiks pööranud ja väidetavalt surnud venda. Peategelaste teed ristuvad ja edasi peate juba ise lugema, mis saab ja millega raamat lõppeb, sest kõige põnevamaid kohti ei saa ju ette ära rääkida. Pean aga ikka ja jälle tõdema, et nii häid krimikirjanikke kui tuleb Skandinaaviast ja eriti Rootsist, mujalt tõesti ei leia.
Üks asi, mis mind isiklikult läbi raamatu häiris, oli see, et kõik ilmselt araabiakeelsed ja ka inglisekeelsed väljendid on jäetud tõlkimata. Inglise keelega on minul küll lihtne, aga araabiakeelsete väljenditega tekkis küll suuri raskusi, sest nii mõnegi lause sisu jäi tänu sellele täiesti arusaamatuks. Ma siiski leian, et kui tõlgitakse raamatut, siis võiks ikka terve raamatu ära tõlkida, seda enam, et neid kursiivis sõnu ja lausekatkeid oli läbi raamatu ikka massiliselt.
Kirjastus: Varrak
Ilmumisaasta: 2016