Elizabeth Bardi teine raamat tema Prantsusmaa lugude sarjast kannab pealkirja "Piknik Provence'is". Kui esimeses raamatus "Lõunasöök Pariisis" õppis autor alles Pariisi ja oma tulevast abikaasat Gwendalit tundma ja armastama, siis käesolevas raamatus kulgeb tegevus sujuvalt Pariisist Provence'i, kus juba kümme aastat koos olnud paarist saavad majaomanikud ja ka lapsevanemad.
Elizabeth Bard'i raamatud on mõnusa huumoriga vürtsitatud ja ladusalt kirjutatud, nii et kohati on tunne, et oledki reaalselt Prantsusmaa külakesse jõudnud ja näed päriselt kõike seda, millest autor kirjutab. Mainimata ei saa jätta ka iga peatüki lõpus asuvaid retsepte, millest nii mõndagi tahaks isegi proovida. Näiteks virsiku-mustikasalat roosisiirupiga, meriahven Parma singi, roheliste oliivide ja šampanjaga, soe kitsejuustusalat, lihtne sünnipäevatort ja palju muudki. Retseptid on jaotatud ka ürituste lõikes, näiteks on eraldi välja toodud pikniku, jõulude, sünnipäevade ja muude ürituste jaoks sobivad road. Koostisosad ei ole ka just kõige ekstreemsemat sorti, nii et kõigil lugejatel on võimalus raamatu lugemise ja kokkamisega tekitada kodus mõnus Provence'i õhkkond.
Ainuke asi, mis mind selle raamatu juures häiris, oli see, et raamatus on läbivalt väga palju prantsuse keelseid sõnu ja lauseid ning paljude juures ei olnud otsest tõlget. Minu prantsuse keele oskus on kahjuks suhteliselt nõrk, kui mitte öelda, et olematu, nii et väga meeldiv oleks olnud kui oleks kõigest kirjutatust aru saanud.
Kokkuvõttes võib aga öelda, et "Piknik Provence'is" on äärmiselt mõnus lugemine jahedateks suveõhtuteks terrassil pleedi ja tassikese sooja joogiga. Kuigi, et kõigest paremini aru saada, siis ma soovitaksin lugemist alustada siiski Elizabeth Bardi esimesest raamatust ja siis juba sujuvalt teise juurde liikuda.
Kirjastus: Varrak
Ilmumisaasta: 2016
Elizabeth Bard'i raamatud on mõnusa huumoriga vürtsitatud ja ladusalt kirjutatud, nii et kohati on tunne, et oledki reaalselt Prantsusmaa külakesse jõudnud ja näed päriselt kõike seda, millest autor kirjutab. Mainimata ei saa jätta ka iga peatüki lõpus asuvaid retsepte, millest nii mõndagi tahaks isegi proovida. Näiteks virsiku-mustikasalat roosisiirupiga, meriahven Parma singi, roheliste oliivide ja šampanjaga, soe kitsejuustusalat, lihtne sünnipäevatort ja palju muudki. Retseptid on jaotatud ka ürituste lõikes, näiteks on eraldi välja toodud pikniku, jõulude, sünnipäevade ja muude ürituste jaoks sobivad road. Koostisosad ei ole ka just kõige ekstreemsemat sorti, nii et kõigil lugejatel on võimalus raamatu lugemise ja kokkamisega tekitada kodus mõnus Provence'i õhkkond.
Ainuke asi, mis mind selle raamatu juures häiris, oli see, et raamatus on läbivalt väga palju prantsuse keelseid sõnu ja lauseid ning paljude juures ei olnud otsest tõlget. Minu prantsuse keele oskus on kahjuks suhteliselt nõrk, kui mitte öelda, et olematu, nii et väga meeldiv oleks olnud kui oleks kõigest kirjutatust aru saanud.
Kokkuvõttes võib aga öelda, et "Piknik Provence'is" on äärmiselt mõnus lugemine jahedateks suveõhtuteks terrassil pleedi ja tassikese sooja joogiga. Kuigi, et kõigest paremini aru saada, siis ma soovitaksin lugemist alustada siiski Elizabeth Bardi esimesest raamatust ja siis juba sujuvalt teise juurde liikuda.
Kirjastus: Varrak
Ilmumisaasta: 2016